Eesti ja Läti rahvaid on sajandeid sidunud sarnane ajalugu. Möödunud sajandi algul oli selle tunnussõnaks võitlus meie iseseisvuse eest, mis kulmineerus Eesti ja Läti iseseisvuse kinnistumisega võidukas Vabadussõjas. Käesoleval aastal möödub 85 aastat Vabadussõja lahingutest Võnnu lähistel, mille tulemusena hõivasid Eesti ülemjuhatuse all võitlevad väed 23.juuni varahommikul Cesise (Võnnu).
Võnnu lahing oli just see, mis suuresti määras Vabadussõja saatuse ja seeläbi ka Eesti ja Läti rahva tuleviku. Saavutatud võidu puhul käskis 3. diviisi ülem kindral Põdder tähistada 23. juunit rahvuspühana. Vabadussõja Ajaloo Komitee poolt koostatud väljaande “Eesti Vabadussõda 1918-1920” põhjal kaotasid Eesti üksused 9.-23.juunini peetud lahingutes langenutena 7 ohvitseri ja 103 sõdurit, haavatuina 9 ohvitseri ja 270 sõdurit.
Lätlaste kaotused olid langenute ja haavatutena 5 ohvitseri ja 51 sõdurit. Lisatud fotogalerii püüab põgusalt meenutada 85 aasta taguseid sündmusi, mille vaikivateks tunnistajateks on mitmed Cesises ja selle lähiümbruskonnas püstitatud monumendid, ristid ja mälestuskivid. Eesti on Lätile tänulik meie sõdurite kangelasteo jäädvustamise eest.
Hea lugeja! Kui sa satud fotogaleriis jäädvustatud paikadest mööduma – peatu hetkeks. Nad väärivad meie tähelepanu ja meenutamist. Vaid lugupidav suhtumine meie minevikku tagab meie rahvaste väärika oleviku.
Toomas Lukk, Eesti suursaadik Lätis 2002-2006
Läti Vabadussõja mälestussammas Võnnus (Cēsises) Palasta ja Bērzaine tänava nurgal, kunagise linnavalitsuse hoone ees. Püstitatud Võnnu polgu õpilasroodu 1919. aasta võitluste mälestuseks. Samba avas 26. mail 1938 Läti haridusminister Augusts Tentelis. Mälestusmärgi teksti tõlge: “6. juunil 1919 läks seda tänavat pidi Võnnu polgu vabatahtlike kooliõpilaste rood võitlusse sünnimaa Läti eest”.
Mälestussamba on selle roodu endise sõduri ja kunstniku V. Rozenbergsi ideekavandi järgi teinud kujur E. Āboltiņš ja vasksepp J. Zibens. Pärast II Maailmasõda lõhuti mälestussammas maha. Taastati ja avati uuesti 11. novembril 1992 (kujur Maija Baltiņa, arhitekt I. Timermanis).
Võnnu all-kalmistul (Lejas kapi) paiknev umbes 200 sõjamehe vennashaud, kus puhkab I Maailmasõjas langenud läti, vene, saksa, poola jt. rahvustest sõdureid kui ka Läti vabastamise lahingutes langenud 5. Võnnu jalaväepolgu (22) jt. Läti sõjaväeosade sõdureid (11); eestlasi (2), enamlaste terroriohvreid (15) ja Läti punaseid kütte.
Vennaskalmistu rajati I Maailmasõja ajal – 12. detsembril 1914, korrastati 1927. aasta suvel ja 4. septembril 1927 avas Läti president Gustav Zemgalis seal mälestussamba.
Samba ja väravate autor on Augusts Julla. Graniitosad on kujundanud A. Sproģis. Teksti tõlge: “Meie elu – pühendus kodumaale, Rahu Lätimaa rüpes – kallis saavutus. Läti vabadusvõitlejatele 1915 – 1920”. Pärast II Maailmasõda kadusid mälestussambalt pronksfiguurid, väljaarvatud pärg. 1991. aastal need taastati, kuid peatselt kadusid uuesti.
Drabeši vallas (saksa k. Drobbusch) Võnnu – Āraiši (saksa k. Arrasch) maantee ääres endise Līvi vallamaja juures, kus võitluses landesveerlastega sai surmavalt haavata läti õppurroodu vabatahtlik Edgars Krieviņš.
29. mail 1930 avas Läti Vabariigi siseminister Eduards Laimiņš siin mälestusmärgi, mille lätikeelse teksti tõlge on: “Võnnu polguõppursõdurite roodu esimese lahingupaiga mälestuseks 6. juunil 1919.”
Endise õpilasroodu vabatahtliku Kārlis Dzirkalise kavandi järgi tehti sammas Riias, kusjuures pronksdetailid valmistas Kunstiakadeemia õliõpilane Matīss Pluka. 4. juunil 1939 istutati vallamaja lähedale kangelaste mälestussalu. Pärast II Maailmasõda mälestusmärk hävitati. Taastatud samba autorid on kujurid A. Jansons ja M. Baltiņa ning arhitekt I. Timermanis. Mälestusmärk taasavati 6. juunil 1989.
Läti Vabadussõja mälestussammas Plācises, Võnnu (Cēsise) rajoonis (endises Mazstraupe vallas, saksa k. Klein-Roop) kunagise põllumeeste seltsi maja juures (autor Teodors Zaļkalna). Selle avas Läti president Alberts Kviesis 8. septembril 1931.
Samba tagaküljele raiutud pühendus: “Põhja – Läti vabastajatele” ja luuletaja Edvarts Virza sõnad (tõlge läti keelest): “Niikaua, kui neile põldudele veel vilja külvatakse, meenutatakse teid austusega.”
Võnnu Ühtsuse väljakul (Vienības laukums) paiknev Vabadussõja mälestussammas. Sellele pandi nurgakivi 22. juunil 1924. Võnnu linna 700 aasta juubeli tähistamise raames avas selle 16. novembril 1924 Läti esimene president Jānis Čakste Võnnu vabastamise lahingutes 1919. aastal langenud Läti ja Eesti sõjameeste mälestuseks. Võnnulased peavad seda esimeseks vabadussõja mälestussambaks Lätis.
Sammas on püstitatud arhitektuuriprofessori Dr. P. Kundziņši kavandi järgi. Selle esiküljel oli pronksist lätikeelne kiri: “MÕÕGAST TÕUSIS PÄIKE 1919 1920 OMA LANGENUD KANGELASTELE”.
Aastaarvude vahel oli varem pronksist pärg mõõgaga. Ööl vastu 11. märtsi 1951 lasti mälestussammas valitseva võimu korraldusel õhku. Taastati 1998. aastal. Pidulikul nurgakivi panekul osalesid 22. juunil Läti ja Eesti valitsuste ning relvajõudude esindajad.
Läti Vabariigi aastapäeva eel 15. novembril avasid selle Läti president Guntis Ulmanis ja Eesti Vabariigi parlamendi esimees Toomas Savi ning osalesid ka teised riigi, omavalitsuse ja sõjaväe kõrgemad esindajad. Taastatud vabadussambal on sama kiri nii läti kui eesti keeles. See on tehtud Saaremaa dolomiidist.
Fragment ekspositsioonist Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseumis, mis algab ajalehes “Līdums” avaldatud eritelegrammiga, kus teatatakse Läti riigi proklameerimisest 18. novembril 1918. Sellele järgnevad Eesti Vabariigi kõrgemate väejuhtide J. Laidoneri, E. Põdderi ja N. Reegi fotod. Nende juhtimisel purustati Landeswehr’i väeosad Võnnu all ja vabastati kogu Põhja Vidzeme.
Endise Võnnu (Līvi, saksa k. Lievengemeinde) valla Veišari talu juurde on maetud tundmatu eesti sõdur, kes langes 1919. aasta juunis lahingus Landeswehr’i vastu. Haud tähistati lihtsa kasepuust ristiga, millel oli eestikeelse tekstiga tahvel. Hauamärk taastati 1991. aastal.
Bijušajā Cēsu (Līvu, vācu val. Lievengemeinde) pagastā pie Veišāru mājām ir apglabāts nezināms igauņu karavīrs, kurš krita 1919. gada jūnijā kaujā pret landesvēru. Kaps tika atzīmēts ar vienkāršu bērza krustu, uz kura bija plāksnīte ar tekstu igauņu valodā. Kapa zīme tika atjaunota 1991. gadā.
Liepa (saksa k. Lindenhof) vallamaja juures (Lode) raudteejaama lähedal asuv 1919. aasta juunis peetud Võnnu lahingute mälestussammas on Võnnu linna püstitatu kõrval teine grandioosne nende otsustavate sündmuste tähistus. Selle on teinud selles vallas Julla talus sündinud kujur August Julla, kelle töid on kodukandis teisigi. Liepa samba avas 11. augustil 1935 armeekomandör Krišjānis Berķis, kes oli kaasa teinud ka Võnnu lahingud.
1940. aasta 30. septembril küüditati ta Venemaale, kus ta 23. juunil 1941 arreteeriti ja 29. juulil 1942 Permi vanglas suri. Mälestussammas püsis omal kohal ka okupatsiooni ajal, kuigi sellelt olid kõrvaldatud kirjad ja ta oli saanud ka muidu kannatada.
Sammas on nüüd korda tehtud ning hooldatud, kirjad taastatud. Samba aluse paremal küljel on dateering 22. juuni 1919 ja Võnnu kandi luuletaja Edvards Treimanis-Zvārgulise sõnad: “Lätlane, isamaa vabaduse sulle kangelased andsid kingitusena; kui sa sellele kohale lähened, kummarda sügavalt pead” ja eestlastele pühendatud sõnad: “Igauņi! Piemiņa jums: talkā nācāt mums” – eesti keeles :”Eestlased, tänu teile, et appi tulite meile!” Julla koos abikaasaga küüditati 1949. aastal Siberisse Tomski oblastisse, kust koju tagasi sai alles 7 aasta pärast.
Veselava vallas (saksa k. Wesselshof) õnnistati 5. augustil 1923 (sõjaväepastor Pēteris Apkalns) sisse uus kalmistu, kus samaaegselt Läti Vabariigi president Jānis Čakste ja Eesti Vabariigi saadik Julius Seljamaa avasid ligi 3,5 m kõrguse betoonobeliski selle valla piires Landeswehr’i ja
Rauddiviisi vastu langenud 16 eesti sõdurile (kelledest 4 on maetud kodumaale). Mälestussambal on ka eestikeelne tekst: “Läti Vabadussõjas langenud Eesti sõjameestele. Veselava valla rahvas” ja pühendus: “Astusite tuleriidale, tõite vabaduse.”
Ausamba autor on selle valla talunik K. Biernis, graniittahvli kujundaja Võnnu kiviraidur A. Sproģis. See on esimene mälestusmärk Võnnu lahinguis langenutele. Okupatsiooni ajal see säilis, kuid rekonstrueeriti Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja Võnnu rajooni rahalisel toetusel ning selle juurde istutati kaks tamme aastal 2000.
Vabadussammas Rauna vallas lossivaremete juures on paljude mälestussammaste autori kujur Kārlis Zemdega (aastani 1935 Baumanis) töö. Selle avas Läti Vabariigi president Alberts Kviesis 20. augustil 1933. Sammas säilis ka okupatsiooni ajal. Taastada tuli siiski selle tekst – hümni algussõnad: Dievs, svētī Latviju! (eesti k.: Jumal, õnnista Lätimaad!) Seda tehti 1989. aasta juunis.