Riia

– Abielu sõlmimine Lätis
– Lätis lahutatud abielu tunnustamisest Eestis
– Lapse sünni registreerimine Lätis
– Välisriigis toimunud perekonnaseisutoimingutest teavitamine

Abielu sõlmimine Lätis

Välismaalane, välisriigi jurisdiktsiooni all olev kodakondsuseta isik või isik, kes on Lätis omandanud pagulase staatuse või sellega alternatiivse staatuse, võib sõlmida abielu:

• Läti kodanikuga, kui ta abielu sõlmimise hetkel viibib Lätis legaalselt;
• välismaalasega, välisriigi jurisdiktsiooni all oleva kodakondsuseta isikuga või isikuga, kes on Lätis omandanud pagulase staatuse või sellega alternatiivse staatuse juhul, kui mõlemal abiellujal on abielu sõlmimise hetkel kehtiv alaline elamisluba Lätis või on ühel abiellujal alaline elamisluba ja teine viibib abielu sõlmimise hetkel Lätis legaalselt.

Kõik abielud sõlmitakse Lätis perekonnaseisuasutuses või tsiviilseadustiku § 51 mainitud konfessiooni (evangeelsete luterlaste, Rooma katoliku, õigeusu, vanausu, metodistide, baptistide, seitsmenda päeva adventistide või Moosese usu (judaistide)) kirikuõpetaja juures juhul, kui on täidetud abielu sõlmimise nõuded.

Diplomaatilised ja konsulaaresindused Lätis ei tohi registreerida abielusid, kus vähemalt üks abiellujatest on Läti kodanik, Läti jurisdiktsiooni all olev kodakondsuseta isik või isik, kes on Lätis omandanud pagulase staatuse või sellega alternatiivse staatuse. Välisriikide diplomaatilistes ja konsulaaresindustes registreeritud abielu, mis on vastuolus Läti seadusandlusega, ei tunnustata Läti territooriumil.

Abielu registreerimiseks esitab välismaalane, välisriigi jurisdiktsiooni all olev kodakondsuseta isik või isik, kes on Lätis omandanud pagulase staatuse või sellega alternatiivse staatuse, Läti perekonnaseisuasutuses või kirikuõpetaja juures järgmised dokumendid:

• passi või muu isikut tõendava dokumendi
• taotluse abielu registreerimiseks
• sünnitunnistuse
• vanemate, eestkostjate või orbudekohtu kirjaliku nõusoleku juhul, kui üks abielupooltest ei ole täisealine
• isikud, kes on varem olnud abielus – eelmise abikaasa surmatunnistuse või väljavõtte kohtuotsusest abielu lahutamise kohta või abielulahutuse tunnistuse või väljavõtte kohtuotsusest abielu kehtetuks tunnistamise kohta või väljavõtte abieluregistrist viitega vastavale otsusele
• riigi või omavalitsuse asutuse arstitõendi tervisliku seisukorra kohta
• välisriigi pädeva institutsiooni poolt väljastatud dokumendi selle kohta, et isik ei oma takistusi abielu sõlmimiseks Lätis, kui Läti parlamendi (Saeima) poolt ratifitseeritud välislepingutes ei ole sätestatud teisiti.

Lätis lahutatud abielu tunnustamisest Eestis

Eesti kodanik on kohustatud välisriigis sõlmitud abielulahutusest teavitama Eesti rahvastikuregistrit.

Miks on see vajalik?

Kui Teie abielu on Lätis lahutatud ning Te ei ole sellest Eesti rahvastikuregistrit informeerinud, loetakse Teid Eestis kehtivate seaduste kohaselt endiselt abielus olevaks.

Miks on tähtis, et Teie abielulahutus on Eestis tunnustatud?

Abielulahutuse tunnustamise vajadus tuleneb Eesti rahvusvahelisest eraõiguse seadusest. Kui Teie abielulahutus on Eestis tunnustamata, siis ei loeta kehtivaks ka Lätis sõlmitud uut abielu ning kõik tehingud, mida Te teostate (näiteks ostate kinnisvara, aktsiaid jne) loetakse endise abikaasaga ühisvaraks.

Lapse sünni registreerimine Lätis

Kahe välisriigi kodaniku või välisriigi ja Läti kodaniku Lätis sündinud lapse sünni registreerib lapse elukohajärgne Läti perekonnaseisuamet.

Välisriigis toimunud perekonnaseisutoimingutest teavitamine

Iga Eesti kodanik või välismaalane, kelle andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, on kohustatud teavitama välisriigis toimunud perekonnaseisutoimingust Eesti rahvastikuregistrit. Esitatud andmete alusel tehakse vajalikud kanded või muudatused ning see tagab Teie isikuandmete õigsuse Eesti rahvastikuregistris.

Sünni, surma, abielu, abielulahutuse, nimemuutuse või lapse suhtes tehtud hooldusõiguse otsuse registreerimiseks Eesti rahvastikuregistris tuleb esitada nõuetekohased dokumendid. Lätis registreeritud sündi, surma, abielu, abielulahutust, nimemuutust ja lapse suhtes tehtud hooldusõiguse otsust tõendavad dokumendid saate esitada otse Eesti saatkonna konsulaarosakonnale Riias, kes kannab toimunud muudatused Eesti rahvastikuregistrisse.

Esitatavad lätikeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde ja notariaalselt kinnitatud.

Andmehõive tegemiseks palume esitada dokumendi originaali ja vajadusel notariaalselt kinnitatud tõlke. Kui toimunud sündmusega on seotud teise riigi kodanik, palume esitada ka tema isikut tõendava dokumendi koopia.