Eesti seltsid
Kõige elavam eesti seltsielu Lätis on läbi aegade toimunud Riias. Juba 1880. aastal loodi lauluselts Imanta, kus käisid koos eesti soost haritlased ja käsitöölised. Seltsil oli oma raamatukogu, mis sisaldas üle 2000 eestikeelse raamatu.
Lisaks tegutsesid võimlemisselts Aaberg, eesti üliõpilaste korporatsioon Vironia, Riia Eesti Kaubatarbijate Ühisus jt.
1900. aastal asutatud Eesti Karskusseltsi baasil loodi advokaat Jüri Jaaksoni ja karskusseltsi aktivisti Karl Karpi eestvõttel 1908. aastal kõiki Riia eestlasi ühendama mõeldud organisatsioon Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Selts, mille õigusjärglaseks on tänagi tegutsev Läti Eesti Selts. Seltsi esimeseks esimeheks valiti hilisem Eesti Vabariigi riigivanem ja kauaaegne Eesti Panga president Jüri Jaakson.
Selts korraldas kursuseid, koosolekuid ja peoõhtuid, väga aktiivselt tegutsesid laulukoor, näitering ning muud huvialaringid. Omal ajal on Riia seltsides aktiivselt tegutsenud tuntud eestlased Kaarel Einbund (Eenpalu), Konstantin Päts, Eduard Vilde, August Kitzberg, Ernst Enno, Aleksander Hellat, Mart Raud jt.
Tolleaegsete Riia eestlaste aktiivsust ja jõukust näitab seegi, et aastaks 1913 valmis Āgenskalnsi (Hagensbergi) linnaosas Nometņu tn 62 suur 6-korruseline seltsi maja, mis ehitati annetus- ja laenurahadega. Sellesse aega langes ka seltsi hiilgeaeg, mil liikmeid oli üle 540.
Kuna Läti Vabariigis eestlastel vähemusrahvuse staatust ning sellega kaasnevaid õigusi ei olnud, suleti mitmed väiksemad seltsid ja koolid 1920datel aastatel. Riia Eesti Selts jätkas siiski 1939. aastani. Nõukogude okupatsiooni aastail ametlikke eestlaste organisatsioone Lätis ei olnud.
Riias tegutses alates 18. sajandist eesti luteri kogudus ning 19. sajandist eesti õigeusu kogudus. Viimane lõpetas liikmete vähesuse tõttu tegevuse 1918. aastal. Luteri kogudus seevastu tegutses ametlikult isegi nõukogude ajal. Teine eesti luteri kogudus on olnud Alūksnes.
Esimene eestikeelne ajaleht Riias oli Eesti Koguduse Leht, mida andis välja 1914. aastal kokku 12 numbrit Eesti koguduse pastor Theodor Tallmeister. 1928. aastal hakkas selts koostöös Postimehega välja andma lehte Läti Eestlane, mis algul ilmus kord nädalas, hiljem kord kuus, kuid ka selle väljaandmine katkes peale 11. numbrit.
Kõige aktiivsem eestluse kants väljaspool Riiat oli Alūksne, kus 1907. asutati Eesti Haridusselts, esimene omataoline Lätis. Eesti seltse tegutses ka teistes piiriäärsetes külades nagu Apes, Liepnas ja Veclaicenes. Eestlased assimileerusid maapiirkondades siiski üsna kiiresti.