Eesti keele õpetamisest Riias

Siit leiad lisainfot eesti keele õpetamise ajaloost Riias

 Triin Jürgenstein, Riia Eesti kooli eesti keele õpetaja

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kolis Riiga palju eestlastest töölisi, kaupmehi ja ka üliõpilasi. Kui esimesed neist kolisid Riiga peamiselt majanduslikel kaalutlustel ja oma perekonna heaolu silmas pidades, siis üliõpilasi meelitasid nii Polütehniline Instituut kui ka Riia Vaimulik Seminar.

Eestlaskonna järsk kasv tõi kaasa vajaduse emakeelse koguduse, seltsielu ja kooli järele. 19. sajandi lõpus loodi Peeter-Pauli kirikukoguduse kaheklassiline algkool, mille õppetöö toimus eesti keeles (Citadeles 2a).

1908. aasta alguses loodi kõiki Riia eestlasi ühendama mõeldud organisatsioon, mille nimeks sai Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Selts (REHAS). Samal aasta sügisel avati seltsi juures kuueklassiline põhikool, mis tegutses aastatel 1908-1915 REHASe ruumides (esialgu M. Nometņu 17, hiljem L. Nometņu 62). Kooli avamise aastal õppis koolis 77 õpilast, kuid 1913. aastal juba 116.

Pärast I maailmasõda taasavati Eesti neljaklassiline algkool, mis tegutses aadressil Skolas 13 (ehk Eesti Vabariigi saatkonna hoones), kus koolipere kasutuses oli 4 tuba. Kooli taasavamist soodustas 1919. aasta Läti Vabariigi seadus, millega garanteeriti vähemusrahvuste koolide autonoomsus – riigi ülesandeks oli koole avada ja ülal pidada. Koolis õppis seal ajal 39 õpilast, keda juhendas 2 õpetajat. Kuna õpilaste arv kasvas kiiresti, vajati koolipere majutamiseks rohkem ruumi ja Riia linnavalitsus andis eestlaste kätte ruumid aadressil Citadeles 23, kus Riia linna 1. Eesti algkool tegutses kokku 10 aastat (1925-1935). Seejärel oli aeg taaskord kolida – ees ootas kaunis hoone aadressil Strēlnieku 4a ja eesti keeles sai kuueklassilist haridust kuni aastani 1940. Seejärel oli eesti keelt võimalik õppida 3 tundi nädalas Riia 23. algkooli juures, kuhu osa eestlastest suunduski.

Riia Eesti Kool (läti keeles Rīgas Igauņu pamatskola) taasavati 1989. aastal: koolis oli kaks klassi ja kaks õpetajat; direktoriks kinnitati Rahvusooperi repetiitor Enn Raja. Esialgu töötas see taas REHASe majas (L. Nometņu 62), kuid 2004. aastast kolis koolipere teisele poole jõge, aadressile Atgāzenes 26. 2004. aastast on kooli direktor Urve Aivars. 2004-2011 tegutses kool keskkoolina, hetkel Läti õppekava alusel töötava põhikoolina. 2020/21. õppeaastal on õpilaste arv 210. Umbes ⅓ õpilastest on eesti juurtega, suurem osa siiski läti perekondadest. Mitte kõik Riias elavad eesti juurtega lapsed ei õpi meie koolis – paljud segaabieludest sündinud lapsed pannakse lätikeelsetesse koolidesse.

2005. aastast on Haridus- ja Teadusministeerium lähetanud Riia Eesti Kooli eesti keele õpetaja ja Eesti Instituut toetab õppekirjandusega. Keele õppimisel keelekeskkonnast eemal kaasnevad omad raskused, kuid me proovime õpilasi motiveerida erinevate võtetega – koostame ise põnevaid õppematerjale ja kirjutame projekte, mille kaudu saavad meie kooli õpilased eesti keelt keelekeskkonnas rakendada.
Eesti keelt õpetatakse alates 1. klassist võõrkeelena kolm tundi nädalas. Lisaks lõimitakse eesti keelt võimalusel ka teistesse õppeainetesse. Koolis on 7 eesti keelt kõnelevat õpetajat, kelle kanda jääb n-ö Eesti asja ajamine. Kõik kooliüritused on kakskeelsed ja igal kevadel sõidavad meie kooli lapsed Eestisse ekskursioonile ning tublimad veedavad suviti aega erinevates keelelaagrites.

Lisaks saab Riias eesti keelt õppida erinevates keeltekoolides, Läti Ülikoolis ja piisava soovijate arvu korral ka Põhjamaade gümnaasiumis.