Mälestusmärgid ühisele võitlusele iseseisvuse eest
Tänane julgeolekuolukord tuletab meelde eestlaste ja lätlaste ühised võitlused iseseisvuse eest rohkem kui 100 aastat tagasi. 1919.a. suvel Põhja-Lätis Landeswehri vastu peetud Vabadussõja lahingute tähtsust Eesti ja Läti vabaduse saavutamisel on raske üle hinnata. Selle sõja suurimat võitu Võnnu (Cēsise) lahingus 23. juunil 1919 tähistame me täna võidupühana.
Eesti suursaadikuna oli mul väga hea meel tõdeda, et ühistes lahingutes hukkunute mälestus on Lätis väärikalt hoitud. Võnnu lahingus hukkus 103 sõdurit ja 7 ohvitseri, haavata sai 272 sõdurit ja 7 ohvitseri. Võnnule järgnenud lahingutes Riia all olid eestlaste kaotused ligi 100 langenut ja 200-300 haavatut. Olen Lätile tänulik, et oma eluga maksnud sõdurite kangelasteod on esinduslikult jäädvustatud mitmel pool Põhja-Lätis.
Võnnu Ühtsuse väljakul asuv Vabadussõja mälestussammas avati 16. novembril 1924.a. Läti Vabariigi presidendi Jānis Čakste poolt. Nõukogude okupatsiooni algaastatel sammas hävitati. 1998. aastal püstitati samas asukohas taastatud sammas, mille avasid pidulikult Läti Vabariigi president Guntis Ulmanis ja Riigikogu esimees Toomas Savi. Samba taastamise initsiaatorid olid hea kolleeg Jüri Trei välisministeeriumist ja suur Eesti sõber, Kotkaristi kuldristi kavaler Māris Niklass. Nende kahe mehe väsimatu energia ja veenmisvõime tegid uue samba loomise ja kiire avamise võimalikuks. Sambal on eesti ja läti keeles tahvel “Mõõgast tõusis päike. Langenud kangelastele”.
Võnnu linna ja linnapea, tänaseni ametis oleva Jānis Rozenbergsi, meie hea partneri eestvõttel hakati alates 2015. aastast igal aastal 22. juunil Pirtsupite jõekese orus vabatahtlike toel Võnnu lahingut taasesitama. Kaasatud olid osalised nii Lätist kui ka Eestist. Lahingurekonstruktsioon kasvas aasta-aastalt suuremaks ning kulmineerus 2019. aastal, lahingu 100-ndal aastapäeval, mil sellest võtsid osa Eesti ja Läti presidendid Kersti Kaljulaid ja Raimonds Vējonis.
Lisaks Võnnule on mälestusmärke Vabadussõjas langenud eesti sõduritele leida veel Plācises, Liepas, Veselavas, Raunas, Stalbes, Väike-Salatsis (Mazsalaca), endise Līvi vallamaja lähedal. Sealsamas Līvi lähedal metsas asub lihtne puurist tundmatule langenud Eesti sõdurile. Salaspilsis võib leida koguni kaks mälestussammast. Valmiera Püha Siimoni kiriku seinal asub mälestustahvel Viljandi Kooliõpilaste Roodu reamehele Viktor Andersonile, kes langes kiriku tornis 26. mail 1919. Strenči lähedal asub Eesti Soomusrongide divisjoni ülema kapten Anton Irve mälestusmärk. Irv langes 27. aprillil 1919 ning on maetud Vabadussõjas langenute ühiskalmistule Viljandis. Mul õnnestus kõiki neid kohti oma suursaadikuperioodil külastada. Oli südantsoojendav näha, kui hästi meile kalleid mälestusmärke korras hoitakse.
Landeswehri sõja lõpetas Strazdumuiža vaherahu, mis sõlmiti Riia Jugla eeslinnas 3. juulil 1919. Tänapäeval tähistab mälestuskivi selle koolimaja asukohta, kus vaherahu sõlmiti. Kivi on üsna kergesti märgatav Riiga Tallinna poolt sisse sõites.
Lätis töötades tajusin iga päev, kui tihedalt on meie riikide ajalugu üksteisega läbi põimunud. Ühist minevikku aitavad meenutada ühised mälestusmärgid, mida võime Lätis leida tõesti palju.
Tõnis Nirk, Eesti suursaadik Lätis 2014-2018
Fotod: Presidendi kantselei, Cesise volikogu