Tähistades Eesti ja Läti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva
Toomas Tiivel oli Eesti suursaadik Läti Vabariigis 1994-1998 ja allpool tema mälestused oma suursaadiku ajast Riias.
Eesti diplomaatia suurkuju suursaadik Ernst Jaaksoni visiit Riiga tema 90-ndal sünnipäeval, augustis 1995.a.
Ernst Jaaksoni diplomaatiline karjäär algas Riias 20. augustil 1919. Eesti Vabariigi saatkonnas õpilasena ning edasi mitmetel ametipostidel järgnevatel aastatel, kuni aastani 1929, kui ta kolis Ameerikasse. Uuesti külastas Ernst Jaakson koos suursaadik Trivimi Vellistega Riiat 28.-30. augustil 1995.
Emotsionaalse visiidi sisse mahtus suursaadikul Ernst Jaaksonil Eesti saatkonna külastus, mis oli värskelt saanud jälle oma ajaloolisse asupaika Skolas iela 13, kus see asus ka 1919. aastal ja kohtumine saatkonna töötajatega, kohtumine riigiminister Gunars Meierovicsi, keda ta tundis juba Ameerika päevilt ja Läti välisminister Valdis Birkavsiga, USA saatkonna külastus ning kohtumine suursaadik Larry Napperiga ning mitmed intervjuud Läti pressile. Meeleolukas oli Jaaksonite endise kodumaja ja -tänava külastus Riias ülejõe linnaosas (Dreilinu 3) ning endise kalmistu (Lielie Kapi) külastus, kus kunagi olid Jaaksonite hauad. Jaakson meenutas: “Riia linn on muutunud, aga vana osa on endine, linn tundub kuidagi väike. Lapsena paistab ju iga asi suuremana, kui ta tegelikult on.“
Fotol:
Suursaadikud Trivimi Velliste, Larry Napper, Ernst Jaakson ja Toomas Tiivel USA saatkonnas Riias
USA president Bill Clintoni visiit Riiga ja kohtumine kolme Balti riigi presidendiga 6. 06.1994.
Clinton veetis Riias ainult seitse tundi, kuid tegu oli tähtsa esmakülastusega: enne teda polnud ükski USA president Balti riike külastanud. Programmi kuulus USA presidendi kohtumine riialastega Vabaduse ausamba juures, nelja presidendi kohtumine Riia vanalinnas ja presidentide pressikonverents. Päikesepaistelisel päeval kogunes Clintoni kõnet kuulama ca 40 000 inimest. Vabaduse väljakul võis näha plakateid ja grafitit, mille sõnum erinevates variatsioonides kõlas: “Venelased, minge koju!” Sel pärastlõunal, kui Clinton kohtus kolme Balti riigi presidentidega, andis Lennart Meri talle ka Jeltsinile edastamiseks kirja.
Visiidist jäi meelde USA presidendi turvamine alates lennuväljale saabumisest, liiklemisest Riia linnas kuni lahkumiseni. Koos presidenti saatva välisminister Jüri Luigega nautisime seda muljetavaldavat ja professionaalset tegevust täiega. Ka hiilgas nagu tavaliselt meie president pressikonverentsil, mis toimus inglise keeles. BBC ajakirjanik avaldas soovi president Merilt midagi küsida. Küsimusele , miks ta ootab ja ei esita küsimust, vastas ajakirjanik, et ootab kuni presidendile antakse kõrvaklapid, kust tuleb küsimuse tõlge. Meri teatas seepeale perfektses inglise keeles, et ootab ajakirjaniku küsimust.
Eesti maalikunstnike näitus Riia Väliskunstimuuseumis 6.02.-6. 03. 1995.
6. veebruaril 1995 avati Eesti saatkonna korraldamisel toona Riias presidendilossis asuvas Läti Väliskunstimuuseumis maalinäitus „Blended“. Maale näitasid tuntud eesti maalikunstnikud Jaak Arro, Kaarel Kurismaa, Lemming Nagel, Tiit Pääsuke, Epp-Maria Kokamägi ja Mari Kurismaa, muusikat tegi Sven Grünberg, kes oli selleks spetsiaalselt komponeerinud teose neljale kellukesele. Läti kultuuriminister arhitekt Janis Dripe märkis avamisel, et sündmus uhke ja on erakordne ka seetõttu, et olude sunnil oli mitmeks aastaks peaaegu katkenud tavapärane tihe kultuurivahetus kahe naaberriigi vahel. Blended näitusest inspireerituna korraldasid mitmed Riia kunstigaleriid järgnevatel aastatel kunstnike Lemming Nageli, Kaarel ja Mari Kurismaa ning Tiit Pääsukese personaalnäitusi ning suursaadik Toomas Tiivel valiti tema lähetusaja lõppemisel kahe riigi kultuurikontaktide edendamise eest Läti Kunstiakadeemia prestiižse kunsti ühingu B13 liikmeks.
Fotol:
Kunstnikud Kaarel Kurismaa, Epp-Maria Kokamägi, Mari Kurismaa, Lemming Nagel ja Tiit Pääsuke näituse „Blended“ avamisel Läti Väliskunstimuuseumis, Riia lossis
Vabariigi President Lennart Meri ja proua Helle Meri riigivisiit Läti Vabariigis 23.-25. oktoobril 1996
Esinduslikus delegatsioonis olid siseminister Märt Rask, riigisekretär Uno Veering, välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand, majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo, sotsiaalministeeriumi kantsler Jaan Rüütman, Piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts jt. 23. oktoobril kell 12.00 toimus Riia lossis ametlik saabumistseremoonia, sellele järgnes Lennart Meri ja Läti Vabariigi presidendi Guntis Ulmanise kohtumine.
Järgmisel päeval tutvustas Läti president Guntis Ulmanis president Merile Kuramaad. Esimene peatus tehti Skrundas. Seal töötav radar jälgis siis 742 objekti kogu Skandinaavias, Gröönimaa ja Kanada rannikuni välja. Radari kasutamise eest maksis Venemaa Lätile viis miljonit dollarit aastas. 1995. aasta 4. mail õhiti 12 sekundiga Nõukogude sõjaväe ehitatud uue ja veel võimsama radari hoone. Maja kohale on kasvanud rohi, radioaktiivsete jäätmete matmiskohale on istutatud männid. Presidendid Meri ja Ulmanis istutasid sinna ka kaks pööki.
Kuramaa ajaloolises pealinnas Kuldigas, mis meenutab meie Pärnut või Viljandit, tervitas Eesti presidenti linnarahvas. Küsiti autogrammi Meri raamatutele, tuldi lilli kinkima. «Igaunia» president oli oodatud külaline, kelle auks oli kirikus kontsert. Külastati unikaalset Pedvale vabaõhu kunstimuuseumi, mis asub kohas, mida nimetatakse ka Kuramaa Shveitsiks. Pedvale kompleks on loodud mitmekümnel hektaril skulptor Ojars Feldbergsi algatusel. Eksponeeritud on kümneid land-arti töid, sealhulgas ka Eesti kunstnikelt.
Läti Eesti Seltsi majas oli kohtumine Läti pealinnas elavate eestlastega, keda on kokku tuhatkond. Läti Eesti Seltsi maja on valminud 1913. aastal. Selts asutati Riia eesti hariduse ja abi andmise seltsina. 1996.a. asus seal ka Riia Eesti kool. Kooli jäid presidendi riigivisiidist eestikeelne gloobus ja Eesti presidendi portree. Riia Läti Seltsi majas oli Lennart Meri ja proua Helle Meri vastuvõtt Läti presidendipaari auks.
Fotodel:
EV President Lennart Meri Riia Eesti koolis eestikeelse gloobusega
Presidendid Guntis Ulmanis ja Lennart Meri ning suursaadik Toomas Tiivel