Suuursaadik Arti Hilpuse kõne Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Riia Läti Seltsi majas 25. veebruaril 2020

Ekstsellentsid,
daamid ja härrad
head sõbrad!

Lubage teid siiralt õnnitleda Eesti Vabariigi 102. aastapäeva puhul. Meie praegune iseseisvuse periood on kestnud juba märksa kauem kui kahe maailmasõja vahelisel ajal. Meil on hulk saavutusi, mille üle võime uhkust tunda, kuigi oleme 20. sajandi jooksul koos oma saatusekaaslaste Läti ja Leeduga läbinud üsna keerulise teekonna. Oleme suutnud edukalt ära kasutada unikaalsed võimaluste aknad, mis puudutab Eesti iseseisvuse taastamist, Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamist. Tänu sellele võime öelda, et meie rahvas on täna tugevam ja riik paremini kaitstud, kui kunagi varem. Meie elatustase kasvab jõudsalt ja paraneb inimeste elukvaliteet, ning 50 aastat kestnud okupatsiooni pärand on muutumas mineviku leheküljeks. Meie rahvuskultuur õitseb – kunagi varem pole ilmunud sellisel hulgal eestikeelseid raamatuid, meie muusikakultuur on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse, ja nii edasi.

Veebruari alguses tõmbasime pidulikult joone alla Eesti riigi juubeliaastale, kui tähistasime 100 aasta möödumist Tartu rahulepingust ja meie iseseisvuse tunnustamisest de jure Nõukogude Venemaa poolt. Eesti läheb oma teisele sajandile vastu kui positiivse kuvandiga, rahvusvaheliselt respekteeritud väikeriik. Meist on lühikese ajaga saanud üks liidreid ja eeskujusid e-valitsuse ja digitaalse innovatsiooni alal. PISA uuringute põhjal kuuluvad Eesti koolid hariduse kvaliteedilt maailma tippu. Samal ajal kogu meie edulugu iseseisvuse taastamise järel kinnitab, et pea ühtegi probleemi pole võimalik tänapäeva maailmas lahendada endasse sulgudes. Meie vabaduse ja arengu tagatis on rahvusvaheline koostöö, suhete arendamine liitlaste ja partneritega.

Käesoleva aasta algusest osaleb Eesti valitud liikmena ÜRO Julgeolekunõukogu töös. Sellesse mõjukasse ringi kuulumine teeb Eesti maailmakaardil suuremaks ning tugevdab kokkuvõttes meie enda julgeolekut. Julgeolekunõukogus seisab Eesti selle eest, et riikidevahelistes suhetes kehtiksid ühtsed reeglid ja põhimõtted. Meie riikluse 100 aastat on näidanud, kui oluline on rahvusvaheline õigus eelkõige väikeriikide jaoks. Peale selle on Eestile ÜROs lähedased e-riigi kogemuse jagamine, kliima- ja keskkonnaküsimused.

Piirkondlikul tasandil koordineerib Eesti 2020. aastal kahe formaadi tegevust – Balti Ministrite Nõukogu ja Põhjamaade-Balti koostöd. Need on meie lähimad naabrid, kellega jagame ühiseid väärtusi, ühist ajaloo- ja kultuuripärandit. Oleme sarnaste vaadetega ka meie regiooni julgeolekumurede lahendamisel ning teeme omavahel üha rohkem kaitsekoostööd. Põhja- ja Baltimaade tihedaid majandussuhteid aitavad toetada kaasaegsed taristuühendused. Hiljuti käivitus Eesti-Läti-Soome ühtne gaasiturg. Töötame edasi selle nimel, et aastaks 2025 sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrgud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, ning et meie raudteevõrgu arendamise suurprojekt Rail Baltica jätkuks viivitusteta. Ulatuslikke ümberkorraldusi toob meie majandustes ja ühiskondades kaasa eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Siingi on Põhja- ja Baltimaadel palju võimalusi koostööks, näiteks piiriüleseid taastuvenergia projekte arendades.

Regionaalsest koostööst rääkides tuleb veel mainida Eesti osalust Kolme Mere algatuses. Selle algatuse peamisi eesmärke on tõhustada Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahelisi energia-, transpordi- ja digiühendusi. Eesti korraldab tänavu juunis Tallinnas Kolme Mere tippkohtumise, mis on meile üks selle aasta tähtsamaid välispoliitilisi sündmusi.

Ka kahepoolses diplomaatias oleme otsimas uusi viise, kuidas oma riiki nähtavamaks muuta ja selle tuntust suurendada. Selle üheks näiteks on Eesti välisministeeriumi plaan arendada välja uus saatkonnahoone Riia vanalinnas, millest saate kuulma rohkem järgnevatel aastatel. Sellega tahame omalt poolt kaasa aidata, et kaks sõbralikku naaberrahvast – eestlased ja lätlased – õpiks teineteist veelgi paremini tundma. Täname Läti Seltsi maja, mis sel aastal tähistab ise 150. aastapäeva, võimaluse eest tutvustada eesti kunsti siidimaali näituse näol, mis jääb siin avatuks veebruari lõpuni. Ning sama eesmärki täidab ka kaasaegse eesti köögi ja kulinaaria tutvustus kohe järgneval vastuvõtul.

Soovin teile kõigile ilusat piduõhtut! Aitäh.