22. märtsil 1921 andis Eesti esimene erakorraline ja täievoliline suursaadik Aleksander Hellat üle oma volikirjad Läti presidendile

Selle sündmuse puhul saatis suursaadik Hellat kirja Eesti välisministrile ja  lisas juurde Läti presidendile Jānis Čakstele peetud kõne. Saja aastaga on muutunud eesti keele kirjaviis, aga mitte meie arusaamad kahepoolsete suhete olulisusest ja nende tugevadamisest meie riikide iseseisvuse eest seismisel ning elanike heaolu loomisel.

Eesti suursaadiku kõne Läti presidendile 22. märtsil 1921 volikirjade üleandmisel (kirjaviis muutmata)

ERA.957.11.716

ERA.957.11.716

Härra President

Ajal, kus mina oma volitused Teile, härra President, üle annan võib rahultundega konstateerida, et mõlemate riikide seltskonna organiseeritud arvamine ilma erandita harva leiduvas ühemeelsuses on oma kindlat tahtmist avaldanud, et mõlemaid riike tugevad sidemed seoksid igal alal, nii majanduslisel kui poliitilisel ja kultuuralisel.

Praegusel ajajärgul on iga riik sunnitud kõikide arenemise ja edenemise seaduste vastu nii mõneks ajaks oma vajadusi oma maa allikatest katma, mis seda raskem on, mida väiksem on teatud riik. Meie oleme suured oma tahtmise maksmapanemises, kuid meie riigi suuruse üle ei tee meie enesele petepilte ja meie looma üksteisele seda lahedamaid elamise tingimisi, mida tihedamate sidemetega meie majandusline, poliitiline ja kultuuraline elu läbi on põimitud. Ärgu olgu riigi piirid siin takistuseks. Seda tunneb tumedalt meie rahvus, sellest on selgesti meie seltskond aru saanud, mis ennast ajakirjanduses peegeldab.

Kuid ise asi on tahta, ise asi – soove ellu viia; ei ole kerge kahe riigi huvi kokkukõlla viia ja meid ei pea mitte üllatama kui vaimustuse hüüete järele kannatamatus, etteheited ja kibedad hääled vahel kuuldavale tulevad iseäranis, kui vaenulised jõud, kelledele meie ühinemine pinnuks silmas, kaasa aitavad. Nende raskuste üle tuleb enesele täiesti aru anda, kuid nad ei pea meid mitte kohutama; niisuguseid raskusi, milledest meie üle ei saa, ei tohi olla, kui meie oma riikide saatust kaalu peale ei taha panna.

Minu valitsus on minule ütelnud, mine Latvijasse ja kuuluta, et Eesti soovib Latvijaga ausalt ja õiglaselt käsikäes käia hääd ja halba jagada ja teata, mis vastab Latvija selle pääle.

Härra President, ma olen tulnud Teile seda kuulutama ja mitte ainult kuulutama, vaid mina ja minu järeltuleja saab meie rahva soovi järele nii siin ka töötama.

 

Kõige suurem austusega

Hellat

Eesti saadik Latvijas

Kiri kirjutatud Riias, 24. märtsil 1921