Riiga saabusin Prahast,
kus möödus minu eelmine lähetus. Töökeskkonna muutus oli suur, kuid sugugi mitte üllatav. Lätis olin varem viibinud korduvalt ja koos Läti diplomaatide ja ametnikega oli tulnud lahendada mitmesuguseid küsimusi. Nüüd olin siin uues kvaliteedis. Lähedases naaberriigis saadikuna töötamine on pingutav aga samas meeldiv väljakutse. Eesti ja Läti lähedus ning tihedad vastastikused seosed paljudel elualadel tõid kaasa arvukalt erinevaid kontakte. Poliitikud, ametnikud, diplomaadid, kirjanikud, kunstnikud, muusikud, näitlejad, teadlased ja kes kõik veel , kellega koos, kelle abil või keda abistades sai hoitud ja arendatud kahe naaberriigi vahelisi suhteid. Reaktiivset tegutsemist oli palju ja sedavõrd vähem jäi aega proaktiivseteks ettevõtmisteks. Saadiku töös on rutiini rohkem kui üldiselt arvatakse. Enne lähetuse algust olin seadnud endale rea eesmärke, mida tahtsin lähetuse käigus saavutada ja nii nagu ikka juhtub, nii kõike kavandatut ei õnnestunud teostada. Samas sain tänu headele kolleegidele saatkonnast täiendavaid ideid, mida sai teoks tehtud. Mõnedki asjad veeretas elu ise ette. Ma ei alustanud oma tööd kaugeltki mitte tühjalt kohalt. Mitmed teemad ja tööd olid jätkuks eelmiste saadikute poolt algatatule. Olgu siin nimetatud Riia Eesti kooli toetamine Eesti ja Läti võimukoridorides, iga-aastane emakeele päeva tähistamine erinevate üritustega, Eesti ärikogukonna ühendamine ja nende murede lahendamine Eesti Kaubanduskoja Lätis auesimehena jt.Volikirjad president Valdis Zatlersile andsin üle 10. septembril 2010, millele järgnes neli aastat täis kohtumisi, esinemisi, lugemist, koosolekute pidamist, analüüsimist, kõnede ja raportite kirjutamist jne. Allpool mõned mälestused sündmustest ja teemadest, mis mulle esimestena meenusid.
Mati Vaarmaann President Zatlers 2010
Nordic Lender Group
2010. aastal kannatas Läti veel raskelt 2007. a. sügisel alanud finantskriisi käes. Läti kriisi tegi võrreldes Eestiga oluliselt raskemaks riigi suurima, Parex panga, krahh. Kuigi IMF oli Lätis alustatud oma abiprogrammiga ja Läti valitsus eesotsas tegusa peaministri Valdis Dombrovskisega oli astunud kardinaalseid samme kriisist väljumiseks, otsustasid Põhjamaad koos Eestiga osutada Lätile abi täiendava krediidi näol. Olin saanud valitsuselt volitused kirjutada koos Rootsi, Taani, Norra ja Soome esindajatega ning Läti rahandusministriga alla memorandumile, millega Eesti Vabariik võimaldas Lätile krediiti 1 miljardi krooni ulatuses. Rootsi saatkonnas toimunud allakirjutamistseremoonial valdasid mind kahesugused emotsioonid. Ühelt poolt oli hea ulatada naabrile abikäsi, teisalt oleks veel kümmekond aastat varem Eesti kuulumine Nordic Lender Groupi tundunud fantaasiana. Nii oli olla uhke ühes reas koos edukate läänenaabritega. Eks toimunus väljendus ka sellel hetkel valitsenud majandusliku olukorra erinevus Eesti ja Lätis. Samas tuleb anda tunnustust lätlaste jõupingutustele riigi majanduse arendamisel. Kriisist tuldi edukalt välja ja Eesti poolt tagatud krediidist ei kulutatud mitte ühtegi krooni. Järgnevatel aastatel täitis Läti kõik ettenähtud kriteeriumid ja ühines 2014. aastal eurotsooniga. Eurole ülemineku ettevalmistamisel võeti teiste hulgas eeskuju ka Eestist ja meie saatkonnal oli siin oma roll info vahendajana ja sihtürituste korraldajana. Eestlaste kogemuse vastu euro kasutusele võtmisel tunti elavat huvi poliitikute, ametnike, ajakirjanike kui ka tavaliste kodanike poolt. Tüüpiliseks küsimuseks oli: kas euro toob kaasa kõrgemad hinnad .
Eesti- Läti sõnaraamat
Eesti- läti ja ka läti-eesti sõnaraamatu sünnilugu oli keeruline ja mõneti vastuoluline. Sõnaraamatu koostamise plaani oli peetud juba mitmeid aastaid, kuid vajaliku finantseerimise puudumine ei võimaldanud seda tööd alustada. Initsiatiiv oli Läti poolelt ja seda kandsid tublid estofiilid eesotsas Valts Ernštreitsiga. Plaanis oli koostada 40 000 märksõnaga sõnastik nii raamatuna kui ka e-versioonina. Lõpuks leiti rahastusvõimalus EL piiriülese koostöö programmi raames. Läti poolt sai juhtorganisatsiooniks Läti Keele Agentuur eesotsas Janis Valdmanisega. Läti estofiilid olid täis tegutsemissoovi, kuid asi takerdus. Koostöö Eesti Keele Instituudiga ei laabunud, sama käis ka finantseerimise kohta. Mitmed takistused olid puht bürokraatlikku laadi, kohati ei klappinud inimkeemia ja kummitasid ka vanad tülid. Läti meeskond pöördus abipalvega minu kui Eesti saadiku poole . Olukorda pingestasid tööde teostamise tähtajad ja ranged finantseerimiseeskirjad. Nõupidamised Läti Keele Agentuuri ja Eesti Keele Instituudi juhtidega, mitmed käigud Tartusse Eesti haridus- ja teadusministeeriumisse, pöördumised piiriülese koostöö rahasid hallanud Siseministeeriumisse ja lõpuks ka peaminister Andrus Ansipi poole aitas tõkkeid kõrvaldada. Minu töökohtumised Valts Ernštreitsiga ja teistega muutusid vägagi sagedasteks. Mind innustas selle teemaga tegelema peale selle mõistmise, et antud sõnaraamat on väga vajalik, ka Läti estofiilide missioonitunne ja pühendumus. Sain suure rahulolu, kui sõnaraamatud 2015. aastal lõpuks valmis said. Diplomaaditöös juhtub harva, kui sünnib midagi väärtuslikku ja käega katsutavat ning sa oled olnud selle saamisloos osaline.
„Härra suursaadik, ka kohtud eksivad“
Sellise lause sain vastuseks oma küsimusele Riia vabasadama peadirektorilt sadama juhtkonna ja EL maade saadikute kohtumisel. Minu küsimus puudutas Eesti osalusega puksiirifirma PKL Flote võimalusi jätkata oma tegevust Riia sadamas peale kohtuvõitu kõikides kohtuastmetes. Kohtusaaga põhjuseks oli PKL Flote väljatõrjumine sadamast viimase juhtide poolt, kusjuures kasutati mitte just kõige ausamaid võtteid. Sadamajuhi vastus šokeeris kohtumisel osalenud saadikuid, kuid samas iseloomustas ka väljakutseid Lätis tegutsevatele eesti ärimeestele. Toodud näide on muidugi äärmuslik. Läti oli ja on meie lähinaabrina kiiresti kasvavale Eesti ettevõtlusele loomulik turg ja investeerimiskoht. Selle sajandi esimesel kümnendil oli toimunud Eesti ärimeeste massiivne invasioon Läti majandusse. Tulemusena muutus Eesti Lätis mõneks ajaks koguni suurimaks otseinvesteeringute tegijaks edestades Rootsit, Saksamaad, Venemaad jt. Minu saadikuks olemise ajal hoiti selles pingereas kolmandat positsiooni, mis tähendas arvukate Eesti ettevõtjate tegutsemist kõikides majandussektorites. Eesti ettevõtjate katusorganisatsiooniks oli toona Eesti Kaubanduskoda Lätis, mida juhtis tarmukalt Hele Lõhmus. Saadikuna olin ex officio selle auesimeheks. See roll andis mulle võimaluse aktiivselt suhelda meie ärimeestega, mis omakorda pakkus detailset ja väärtuslikku informatsiooni Läti majandusolukorrast, ärikliimast, õiguskorrast ja paljust muustki, mida ma sain oma töös kasutada. Sellist teavet oli võimatu saada muudest allikatest. See andis ka võimaluse kaardistada Eesti ettevõtjaid kimbutavaid probleeme nagu näiteks liigse bürokraatia ilmingud, ebaaus konkurents jms., mis olid sagedased ja mida tavakorras ei õnnestunud lahendada. Nii valmis ka kaubanduskoja sellekohane märgukiri, mille Eesti peaminister andis järjekordse visiidi käigus üle oma Läti kolleegile. Selles olid loetletud need probleemid, mille lahendamist Läti võimudelt oodati. Kaasasin Eesti ärimehi ka oma regionaalsetele visiitidele Liepajasse, Ventspilsi, Valmierasse ja mujale, et edendada nende suhteid kohalike võimudaga. Kaubanduskoja liikmete seast leidsin ka kandidaadi aukonsuliks Daugavpilsi ja konsulaat sai avatud 2013. aastal.
