2025.03.26. Foto: www.janisphoto.com
Täna möödub aasta päevast, mil Eesti ja Läti presidendid avasid pidulikult Eesti Vabariigi Suursaatkonna uue hoone Riias – maja, mille valmimist oli oodatud enam kui sajand.
Esimene Eesti saatkonnahoone Lätis osteti 1921. aastal aadressil Skolas iela 13. Juba esimese suursaadiku Aleksander Hellati ajal oli kavas soetada uus saatkonnahoone, kuna olemasolev hoone ei vastanud saatkonna vajadustele – tegemist oli kortermajaga, mis oli üksnes kohandatud saatkonna tööks. 1939. aastal valmis uus projekt ning ehitustöödega pidi peagi alustatama, kuid sõda ja sellele järgnenud okupatsioon ei võimaldanud plaani ellu viia. 1940. aastal sulges okupatsioonivõim saatkonna enam kui viiekümneks aastaks. Pärast iseseisvuse taastamist saime tagasi endise saatkonnahoone Skolase tänaval, kuhu kolisime 1994. aastal. 2007. aastal otsustati ehitada uus saatkonnahoone Viduse tänavale, kuid majanduskriisi tõttu jäi see plaan teostamata. 2019. aasta lõpus osteti praegune maatükk koos majaga. Ehitustööd algasid 2023. aastal ning 26. märtsil 2025 avati uus saatkonnahoone, viies lõpule enam kui sajandi kestnud projekti.
2007. aasta arhitektuurikonkursil osaleja kirjeldas saatkonna olemust poeetiliselt:
Saatkond pole lihtsalt üks maja.
Ta on märk … märk teisest kultuuriruumist.
Ta on teistsugune, natuke võõras, veidi arusaamatu.
Ta on avatud, aga mitte pealetükkiv.
Ta on enesekindel, aga mitte ülbe.
Ta on uudishimulik, aga piisavalt tagasihoidlik.
Ta ei ole jutukas,
aga vastab alati.
Ja samas on ta lihtsalt üks maja,
nagu sajad teised majad linnas,
kus täidetakse dokumente,
peetakse koosolekuid,
võetakse vastu külalisi.
Siin kohtuvad
ülevus ja lihtsus,
erilisus ja argipäev.
Suursaadik Eerik Marmei ütles oma kõnes aasta tagasi:
„Meie uus saatkond pole pelgalt ehitis, vaid sümboliseerib tugevat ja kestvat sidet, mille oleme aastate jooksul loonud. See on majakas meie ühistele väärtustele – vabadusele, demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigile.
Eesti ja Läti vahelised sidemed pole mitte ainult diplomaatilised; need on ka isiklikud, kultuurilised ja ajaloolised. Me oleme samas ruumis nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Tuntud Läti poliitik Arturs Alberings on kunagi öelnud: „Ilma Lätita pole Eestit ja ilma Eestita pole Lätit.“ Eesti diplomaat Karl Robert Pusta väljendas seda poeetilisemalt: „Kui ühel on kõht valus, on ka teisel süda paha.“
See on ühine ajalugu, ühine vaev, veri ja pisarad. Aga ka ühine võitlus, jõud ja edu. Meie koostöö julgeoleku, majandusarengu, keskkonnakaitse ja digitaalse innovatsiooni vallas on eeskujuks teistele sellest, mida on võimalik saavutada, kui ühiste eesmärkide ja püüdlustega rahvad kokku tulevad.
See saatkond toimib keskusena meie koostöö edasiseks tugevdamiseks, tuginedes olemasolevatele projektidele ning luues uusi võimalusi innovatsiooniks, kultuurivahetuseks ja vastastikuseks kasuks. Uues hoones asub ka Eesti Ettevõtluskeskus, mis pakub Eesti ettevõtjatele ja investoritele uusi võimalusi siseneda Läti turule ning Läti ettevõtjatele Eesti turule.“
On suur rõõm, et ka asjatundjad on märkinud, kui edukas ümberehitus on Eesti saatkonna uus kodu: jõudsime nii Läti Arhitektuuri Aasta auhinna finaali (video tutvustus) ning saime Läti Ehituse 2025. aasta auhinna 2. koha ümberehitiste kategoorias.
Uus hoone on võimaldanud meil kutsuda külla palju rohkem inimesi kui varem ning korraldada mitmekesisemaid sündmusi. Allpool saab tutvuda pildigaleriiga, mis annab ülevaate uues hoones toimunud sündmustest.